Valitsuskoalitsioon jätkab poolikult läbitöötatud töövõimereformi läbisurumist ega ilmuta soovi võtta kuulda sihtgrupilt ning asjatundjatelt saadud kriitikat ja põhjalikke ettepanekuid.
Poolt sotsiaalministeeriumi juhtiv töö- ja terviseminister Urmas Kruuse on meedias avaldanud lootust, et riigikogu võtab palju poleemikat tekitanud töövõimetoetuse seaduse paljudest lahtistest otstest hoolimata vastu juba varasügisel.
Kuigi riigikogu sotsiaalkomisjon hakkab eelnõule suvepuhkuste eel toimunud esimese lugemise järel esitatud rohkeid parandusettepanekuid arutama alles 25. ja 26. augustil toimuvatel istungitel, on sotsiaalministeerium ja Reformierakond saatnud välja manipuleeriva sõnastusega pressiteateid, milles püütakse jätta mulje, et valitsuskoalitsiooni samaks tähtajaks esitatud pisimuudatused on juba eelnõusse sisse viidud ja seadus on vastuvõtmiseks valmis.
„Kiire on takus sellepärast, et muidu jääb teema üles ja sadu tuhandeid inimesi puudutava reformi üle jätkuv avalik arutelu võib mõnegi erakonna jaoks ära rikkuda valimiste-eelse kampaania,” avas Linnalehele telgitaguseid üks koalitsioonipoliitik, kes soovis, et ajalehes ta nime ei nimetataks.
Tema sõnul tagab probleemse seaduse kiire vastuvõtmine kohe septembris või hiljemalt oktoobri algul selle, et see teema kaob mõneks ajaks päevakorrast – reform stardib ju kõige varem 2016. aasta jaanuaris, mis tähendab, et enne seda ei hakka juhtuma ka midagi hullu. Nii saab praegune valitsus endale vastu rinda taguda: näete, me seljatasime rumalad tagurlased, me toome Eesti puuetega inimeste heaks Euroopast kohale suured rahad ja viime otsustavalt ellu reformi, millest võidavad kõik. „Jamad hakkavad endast märku andma kõige varem uue valitsuse teisel tööaastal. Kogu supp tuleks aga ära süüa ülejärgmisel valitsusel, kuid nii kaugele ei mõtle mitte ükski poliitik,” lisas ta.
*
Soovimatus arvestada
Algse plaani järgi pidi töövõimetoetuse seadus vastu võetama juba aasta tagasi, mullu hilissügisel, seejärel nüüd jaanipäevaks. Puuetega inimeste organisatsioonide protestid, uuringufirma Saar Poll koostatud ja selgesõnaliselt probleemidele osutav mõjuanalüüs ning kevadel ootamatult toimunud valitsuse vahetus, millele uues koalitsioonis järgnesid erimeelsused sotsiaalsfääri juhtivate poliitikute seas, on seni suutnud seadusandja hakklihamasinat pidurdada.
Kahjuks on aga otsustajate poolel suurem osa viivitatud aastast niisama ära raisatud – seaduseelnõusse on puuetega inimeste “ärarääkimiseks” tehtud vaid käputäis väiksema tähtsusega pisiparandusi ning kõik oluline (omavalitsuste sotsiaalteenused, tööandjate motiveerimine, tulemuslik rehabilitatsioon jne), millest tulevikus sõltub reformi õnnestumine, on kangekaelselt kõrvale jäetud.
Neil põhjustel teatasidki puuetega inimesi esindavad organisatsioonid teisipäeval, et valmistuvad uuteks pikettideks kõigis maakondades, juhul kui riigikogu sotsiaalkomisjon otsustab reformi käivitava seaduseelnõu põhimõtteliste parandusteta ka teisele ja kolmandale lugemisele saata. Lõplik otsus tehakse komisjoni 25. ja 26. augusti istungitel sündiva otsuse põhjal.
Eelnõule on praeguseks esitatud ligi 20 parandusettepanekute paketti, millest enamikus nõutakse, et tervisehäiretega inimeste töövõimetuspensioni kallale ei tohi minna enne, kui on üheselt selge, kuidas riik kavatseb reformida rehabilitatsiooni- ja taastusravisüsteemi ning omavalitsuste sotsiaalteenuseid, mis aitaksid puuetega inimestel kodust välja pääseda ning praegusest aktiivsemalt tööl käima hakata. Kõige selle kohta annab aga riik praegu üksnes lubadusi, et kõik muutub paremaks ja saab korda.
*
Nõudmised on samad
Just samasugused nõuded andsid 17. juunil riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle ka esimese piketi korraldajad. Paraku pole ühtki neist arvestatud. „Meile on aetud üksnes udujuttu, meid on ka suve jooksul kutsutud nn kaasamise sildi all mitmele koosolekule, kus erinevat sorti tähtsad ametnikud on teinud ettekandeid ja kus siis meie organisatsioonide esindajatele on antud lõpuks ka viis minutit oma juttu rääkida. Enamasti on siis aga aeg läbi ning mõnel järgmisel korral võib-olla saame jälle viis minutit, et sama jutt maha rääkida,” teeb asjade käigust ülevaate pikettide korraldustoimkonna liige Tiia Sihver.
„Ei ole normaalne olukord, kus puuetega inimestele laotakse kohustusi juurde ja vähendatakse garantiisid, aga riigi kohustus puuetega inimestele midagi garanteerida ei parane,” selgitab Tallinna tehnikaülikooli õigusteaduse tudeng Sven Kõllamets, kes tegutseb ka kogemusnõustajana. Tema sõnul pole asi mitte selles, et puuetega inimesed ei tahaks töötada, teenida ja aktiivsed olla, vaid avalike teenuste puudumise tõttu riik sageli lihtsalt ei võimalda neil seda teha. „Kuidas tagada ise endale puuduvaid hädavajalikke teenuseid, kui karistuseks ka toetus veel peatatakse või ära võetakse?”
*
Vaja on tasuvuse kalkulatsioone
Reformi läbiviimiseks plaanib riik kulutada järgmisel kuuel aastal ligi 350 miljonit eurot, millest 180 miljonit eurot on Euroopa Liidu abiraha ja ülejäänu võetakse Eesti Töötukassasse kogunenud töötuskindlustusmaksetest. Vaid alla poole sellest rahast jõuaks sihtgrupini otseste teenuste näol, kuivõrd ülejäänu kuluks uue süsteemi administreerimisele. Samal ajal soovib riik kokku tõmmata töövõimekaoga inimestele makstavaid pensione, asendades need enamiku puhul väiksemate ja vähenevate töövõimetoetustega.
Valitsuskoalitsioon andis 11. augustil sotsiaalkomisjonile üle oma muudatusettepanekud töövõimereformi eelnõule, millega lükkuks poole aasta võrra edasi reformi algus ja tõuseks töötasu piir, alates millest hakkab töövõimetoetus vähenema. Kuid endiselt pole töövõimereformi rakenduskava, kus oleks näidatud konkreetsed tegevused, tähtajad ja kulutuste eelarve.
Sihtgrupil on palutud küll mitmel korral esitada arvamusi, kuid puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega pole reformikava sisulises lõikes siiani läbi arutatud ega kooskõlastatud. Lisaks soovivad puuetega inimesed näha põhjendatud kalkulatsioone reformi majandusliku ja sotsiaalse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse kohta pärast 2020. aastat.
-------
Eelmisel piketil esitatud nõudmised, millega pole siiani arvestatud:
# Luua stipendiumid ja tugiprogrammid, mis suurendavad puuetega inimeste kvalifikatsiooni tööturul – toetavad hariduseta ja töökogemuseta puuetega inimesi ja teiste haavatavate sihtgruppide esindajaid, välistades reformi tulemusena nende sattumise elu hammasrataste vahele.
# Käivitada riiklik töökohtade loomise programm, sealhulgas sotsiaalsete töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid.
# Töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud adekvaatne süsteem, kuidas puudest/terviseseisundist tulenevad lisakulutused hüvitatakse.
# Lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleks on vaja riigi ja omavalitsuste vahel saavutada kokkulepe teenuste ühtsete standardite (liigid, maht, õigustatud isikud jne) ja rahastamise vallas.
# Reformikavaga tuleb integreerida rehabilitatsiooni, abivahendite, erihoolekande ja omastehooldajate toetamise meetmed. Vaja on selgete prioriteetide seadmist (juba töötavad inimesed, tööturule sisenevad noored, omastehooldajad, töötada soovijad jne) reformi rakendamisel, et tagada ressursside kasutamise optimaalsus ja parim võimalik tulemus riigile.
