Eesti Omastehooldus

Riigikogu Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige ja sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm saatis Isamaa ja Res Publica Liitukuuluvale sotsiaalkaitseministrile Kaia Ivale avaliku kirja, milles soovitas veeta ministril üks päev sügava puudega lapse hooldajana, et näha, milline on puudega lapse vanemate olukord. Delfi avaldab Monika Haukanõmme kirja täismahus.

Hea sotsiaalkaitseminister Kaia Iva!

Teen Teile konkreetse ettepaneku – veetke üks päev sügava puudega lapse hooldajana, kui seda on liiga palju nõutud, siis vähemalt töövarjuna vanema kõrval.

Riigikogu 18. aprilli infotunni valguses on selge, et Te ei tea tegelikku olukorda, kuhu olete puudega laste vanemad surunud – töötusse, vaesusse, ravikindlustuseta olekusse ja meeleheitesse. Te eeldate vanematelt puudega lapse hooldamise kõrvalt suurepärast orienteerumist juriidikas – seaduste ja määruste rägastikus, nii tervishoiu, hoolekande, hariduse jne küsimustes. Loomulikult peab lapse hooldamise, autojuhiks olemise, logistiku, tervishoiuspetsialisti ja meeleheitlikult eluks vajalike vahendite teenimise kõrvalt suutma esitada taotlusi teenuste ja toetuste saamiseks, vaiete esitamiseks, tõestamiseks asju, mida ammu enam ei peaks tõestama.

Riik peab olema proaktiivne, ennetavalt pakkuma vajalikku abi, mitte ootama, millal vanem asub ennastsalgavalt võitlusse nii riigi kui omavalitsusega. Teie vastusest saime teada, et lahenduseks on perekeskuse mudeli piloteerimine ja juhendmaterjal. Kuidas see kõik aitab praegu puudega lapse vanemat, kes ei suuda enam võidelda eluks vajaliku abivahendi, hooldajatõendi, järjepidevalt vajalike rehabiliteerivate teenuste saamiseks jne.

Et Te ei ütleks, kus on lahendus kritiseerimise asemel, siis pakun mõned välja:

– puudega lapse vanemale antakse ennetavalt infot, millist abi on õigus saada riigilt ja omavalitsustelt. Kõlab imelikult, kuid tihti peab vanem ise teadma oma õigusi ja siis neid lõvi kombel võideldes välja nõudma;

– puudega laste sotsiaaltoetuse kiire tõstmine kahekordseks (pole tõstetud vähemalt 10 aastat ega täida enam ammu eesmärki);

– võimaldada määrata hooldaja ka alla 16.a puudega lapsele, sest eeldame mitmete teenuste, soodustuste saamisel, et omavalitsus väljastaks hooldajatõendi;

– muuta puudega inimesi puudutavad dokumendid ja menetlused elektroonseteks, et ei peaks kaasas kandma paberite hunnikt ega esitame pidevalt koopiaid;

– ühtlustada hooldajatoetuste suurused omavalitsustes (ei saa ju olla et see kõigub suurtes piirides);

– vabastada puudega lapsed (üle 3.a.) eriarstiabi saamisel visiiditasust

Kuulake puudega laste vanemaid, rääkige nendega ja siis saate ka teada, mis on nende igapäevased mured ja rõõmud.

 Riigikogu infotund, 18. aprill 2018 videosalvestus: