Eesti peres on oma lähedase eest hoolitsemine olnud traditsiooniline ja seda on peetud enesestmõistetavaks. Kuid alles viimasel ajal on hakatud tunnistama, et Eesti ühiskond ei tulegi toime ilma omastehooldajateta ja seepärast on hakatud omastehooldajate tegevust väärtustama ja sellele ka enam tähelepanu pöörama. Omastehooldust mõistetakse erinevalt: mõnele inimesele võib see olla eluviis, teisele väljakutse ja võimalus, kuid mitte mingil juhul ei tohi lähedase eest hoolitsemine põhjustada tõrjutust ja ühiskonnaelust kõrvalejäämist; hooldamine ei tohi olla omastehooldaja elu ainus sisu ja mõte. Omastehooldajal on õigus puhkusele ja õigus tunda ennast terve ja rahulolevana.

Nii meie lähinaabrite, nii soomlaste-rootslaste juures kui ka mujal Euroopas on omastehooldus väga aktuaalne. On asutatud eestkosteühendusi, mis seisavad omastehooldajate õiguste ja nende olukorra parandamise eest. MTÜ Eesti Omastehooldus asutati 2011. aasta märtsis, selle ellukutsumise mõte sündis omastehooldajatele korraldatud koolitustel. Põhikirja järgi on ühenduse eesmärk koondada Eestis oma lähedase hooldusega seotud ja omastehoolduse vastu huvi tundvaid ning valdkonna arendamisest ja toetamisest huvitatud juriidilisi ja füüsilisi isikuid ning kaitsta omastehooldajate huve ja õigusi nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Ühenduse tööd korraldab kogemuskoda, mis on moodustatud piirkondlike omastehoolduse kogemusrühmade juhtidest. Omastehooldajate kogemusrühmades osaleb erisuguse elukogemuse ja haridustasemega inimesi, mis suurendab ühenduse tugevust ja kompetentsust.

Eesti omastehooldajate liikumisel on pikk ajalugu

Kuigi MTÜ Eesti Omastehooldus registreeriti ametlikult alles hiljaaegu, on omastehooldajatele mõeldud tegevusi korraldatud juba vähemalt aastast 1993. Kui täna alles arutatakse selle üle, kas ja milleks vajaksid oma lähedase hooldajad puhkust ja vabu päevi, siis Kuusalu raskete puuetega laste vanemad hakkasid juba 1990. aastate alguses pakkuma vabatahtlikku asendushooldust, alguses kordamööda üksteise kodus, hiljem juba kohaliku lasteaia ruumides. Ajapikku tulid mängu vanavanemad ja alles siis arglikud, aga ometi päris kasvatajad. See kõik toimus ajal, mil sotsiaaltöötaja sünonüümiks oli sageli veel „agronoom” ja vajaduste põhjendamine otsustajatele pea võimatu. Nii meiegi puudelaste rühm töötas aastaid, ilma et valla eelarves selle kohta ridagi oleks olnud. Hea oli, et kolleegid Soomest pidasid vajalikuks meid toetada, õpetada ja juhendada. Loomulikult ei nimetatud puudega laste peresid ei hoolduskoormusega ega omastehooldajate peredeks ja pakutud hingetõmbeaeg oli lihtsalt üks nimetu paus, mis võimaldas ajada natukene oma isiklikke asju või hetkeks puhata. Seda enam on praegu, palju aastaid hiljem, ikka üsna kummaline elada vastavate mõistete puuduses või vastupidi, lausa nende virrvarris! Lisaks puuetega laste vanematele alustas tegevust ka täiskasvanute hooldust vajavate inimeste vabatahtlike abistajate tugirühm. Koos valla sotsiaaltöötajatega osaleti erialakoolitustel ja üldharivatel väljasõitudel, oldi üks suur ja tegus pere, kus abist kunagi ei keeldutud.

Üleriigilisi projekte hooldajate, sh lähedase hooldusega tegelevate pereliikmete koolitamiseks ja aktiveerimiseks on aastaid läbi viinud MTÜ Eesti Koduabi Selts, mis on asutatud 1996. aastal. Iga-aastastel rahvusvahelistel suvelõpuseminaridel, mis olid väga oodatud ja kus osalejate vähesuse üle polnud kunagi põhjust kurta, arutati selliseid teemasid nagu: kuidas jaksata; mis maksab küsimus „tere, kas saan sind aidata?”; koduhooldus kui väljakutse, turvatunne = asjatundlikkus; vabatahtlike ja eakat või puudega inimest kodus hooldavate lähedaste töö toetamine jne. Projektide vajadust põhjendati järgmiselt (nopped taotlustest): vanurit või puudega inimest kodus hooldav lähedane on üsna mitmel viisil üksi oma hooldustöös, eelkõige on puudus hingelisest toest ja kindlustundest; vabatahtlikule ja lähedase hooldajale on motivatsiooniks, et tema tööd pannakse tähele ja enesetäiendamist peetakse oluliseks; toetada loengute ja infovahetuse kaudu inimesi, kes hooldavad kodus oma pereliiget; aidata kaasa tugiisikute leidmisele.

Märgilise tähtsusega oli kohtumine Soome Omastehooldajate ja Lähedaste Liidu juhtidega 2005. aasta sügisel. Edasi tulid juba nii MTÜ Eesti Koduabi Seltsi kui ka Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu SA projektid, mille keskmes oli lähedast kodus hooldav pereliige, tema vajadused ja heaolu või omastehooldaja probleemide leevendamine.

Aastal 2006 täitus Eesti Koduabi Seltsil kümme aastat rahvusvahelist koduabikoolitust, kus on alati osalenud lisaks palgalistele hooldustöötajatele ka omastehooldajad. Esimene projekt, mis oli suunatud ainult omastehooldajatele, kandis nime „Üheskoos saame hakkama!” (HMN 2008), eesmärgiks (väljavõte taotlusest): omastehooldajate perede toetamine, juba toimivate koostöösuhete arendamine, ennetamaks tõrjutust ja loomaks lisavõimalusi suhtlemiseks ja igakülgseks sotsiaalseks aktiivsuseks; vähetähtis pole ka rahvusvaheline koostöö. Samal aastal tegi MTÜ Eesti Koduabi Selts põhikirja muudatuse, lisades sinna uue sihtrühma, omastehooldajad.

Projekt „Omastehooldus – üheskoos saame hakkama!” kestis pea kolm aastat, 2008–2010, seda rahastasid Norra vabaühendused. Koolitustegevustesse oli kaasatud 10 maakonda ja 19 kohalikku omavalitsust; osalejaid üle 150. Tööd alustasid omastehooldajate tugirühmad ja jätkus rahvusvaheline koostöö – õppereisid Soome ja välislektorite loengud Eestis. 2010. aasta suvelõpuseminar pealkirjaga „Päev iseendale, omastehooldaja” oli tõeliselt lõõgastav ja pakkus aktiivset puhkust: kõik kolm päeva hoolitseti omastehooldajate vaimse ja füüsilise tervise taastamise eest ning leevendati üht kõige sagedamini kasutatavat tunnet – väsimust.

Lumepall hakkas veerema

Kui siiani olid projektide põhilisteks rahastajateks kohalikud omavalitsused, AEF, HMN ja Soome Koduabitöötajate Liit (Suomen Kotipalveluhenkilöt RY), siis just viimaste aastate Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud omastehooldajate tööturule toomise projektid on võimaldanud omastehooldajatel saada teadlikuks oma õigustest. Kogemusrühmade aktiivne koostöö viis mõtteni asutada oma vabatahtlik ühendus.

ESF projekti „Tea, oska, tule toime!” (2009–2010) eesmärk oli omastehooldajate pikaajalise töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine ning tööga hõivamata omastehooldajate teavitamine töövõimalustest, tööhõivealase teadlikkuse tõstmine ja aktiivses ühiskonna- ja tööelus osalemise toetamine. Projekti toel korraldati 8 piirkondlikku suvekursust töötutele omastehooldajatele (üks neist ka vene keeles), kokku loeti 152 loengutundi 360 osalejale.

Käesoleva aasta jaanuaris lõppes aga kõige mahukam ja kindlasti ka kõige julgem projekt omastehooldajatele. ESFi rahastatud projekt nimega „Tagasi tööellu – uued võimalused omastehooldajatele” sai alguse 2009. aastal. Projekti eesmärk oli luua omastehooldajatele võimalused saada üldsuse heakskiitu ja tuge, võimaldada neil parandada enda kui hooldaja positsiooni ning eelkõige pakkuda koolitust, mis aitaks hoolduskohustusega paremini toime tulla ja hoolduskohustuse äralangemisel jätkata samal alal edukalt tööturul. Alustasime sotsiaalhooldaja miinimumkoolitusega omastehooldajatele Põltsamaa Ametikooli baasil, koolitus lõppes vastava tunnistusega 68 õppurile ja õppereisidega Soome (Salo, Turu ja Savonlinna). Edasi tulid lühikursused kogemusrühma juhtidele ja aktiivne piirkondlik omastehooldajate ühistegevus: temaatilised koolitused kohalike spetsialistidega ja vestlusringid, praktilised tegevused õpitubadena ja nõustamine, ühised väljasõidud eelkõige sotsiaalasutustesse. Korraldati ka mitmeid pikemaid üle-eestilisi koolituspäevi. Projekti oli kaasatud üle 200 eri vanuses omastehooldaja üle Eesti.

Arvan, et käesoleval ajal tegutseb Eestis aktiivselt ca 20 omastehoolduse kogemusrühma, mille töös osaleb üle 40 kohaliku omavalitsuse kõigist maakondadest. Mõned kogemusrühmad on juba moodustanud oma piirkondliku ühenduse, mõned seltsingu. Koostöö ja ühised eesmärgid aga seovad ja viivad omastehooldajate probleemid üheskoos lahendusteni. On tekkinud omavaheline usaldus ja mõistmine, mis näitab head meeskonnatööd. Suur tänu neile kohalike omavalitsuse sotsiaaltöötajatele, kes on pidanud vajalikuks toetada oma lähedase hooldusega seotud inimesi, olnud omastehooldajate piirkondliku ühenduse tegevuse algatajateks ja innustajateks!

Eesti omastehoolduse foorum aitas teadvustada omastehooldajate probleeme

Uus tase omastehoolduse liikumise arengus saavutati eelmise aasta 13. oktoobril toimunud esimese Eesti omastehoolduse foorumiga „Omastehooldus Eesti hoolekandesüsteemis”, mida toetas HMN. Huvi foorumi vastu oli väga suur, selles osalesid lähedasi kodus hooldavad inimesed, puuetega inimeste ja hoolekandeteenuseid pakkuvad vabatahtlikud ühendused; kohalike omavalitsuste ametnikud ja otsustajad, hoolekandeteenuste osutajad; sotsiaalala õppeasutused ja üliõpilased; ministeeriumi ja riigikogu esindajad – kokku üle 200 valdkonna arengust huvitatud inimese.

Lisaks teistele asjatundjatele esines foorumil Soome Omaishoitajat ja Läheiset Liitto koolitusjuht, kes tutvustas selle mõjuka organisatsiooni tegevust 20 aasta jooksul. Soome Arcada Instituudi ja Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi uurimus omastehooldajate probleemidest aga näitas selgelt, et ei ole vahet, mis riigis lähedast hooldatakse, vajadused ja probleemid on väga sarnased: infopuudus, puhkuse vajadus, ühiste murede jagamine teiste omastehooldajatega, Eestis ka vajadus suurema rahalise toetuse järele.

Foorumi lõpus võeti vastu pöördumine avalikkuse ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole. Pöördumises rõhutati omastehoolduse seadusliku reguleerimise ja vastava strateegia väljatöötamise vajadust, et kujuneks ühene arusaam ja eesmärgid omastehooldaja perede igapäevaeluga toimetulemisest ja just neile iseloomulikest ja vajalikest toetustest ja teenustest. Pöördumist arutati Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil 25. oktoobril, kus jäi kõlama omastehoolduse kontseptsiooni ja ühtsete teenustejuhiste väljatöötamise vajadus ning äärmusliku hoolduskoormusega perede olukorda leevendavate lahenduste otsimine. Kõik materjalid on leitavad MTÜ Eesti Omastehooldus kodulehelt www.omastehooldus.eu.

Käesolev aasta toob kaasa omastehooldajate probleemide laiema arutelu, palju küsimusi, vastuseid ja otsustusi. Koostöös Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu SA-ga hakatakse koostama Eesti omastehoolduse arengukava, et välja töötada aja jooksul omastehoolduse tarbeks täiesti oma seadus. Oluline on leppida kokku vastutus, mõisted, teenused ja toetused ning see on pikk protsess. Paljudes Euroopa riikides on omastehoolduse mõiste täiesti olemas, nagu ka vastav regulatsioon, soovitused ja head tavad, tarvis on vaid nende kohaldamist Eesti oludele ning otsustajate ja huvigruppide koostööd. Omastehoolduse arengukava koostamist toetab HMN ja partneriteks on oodatud kõik omastehoolduse heast käekäigust huvitatud inimesed, asutused ning vabatahtlikud ühendused.

Soovin kõigile omastehooldajatele palju jõudu selles väljakutseid täis vastutusrikkas ametis ning loodan, et omastehooldajate ühendus kogub jõudu ning me saame olla paljude toredate sündmuste ja heade arengute mõjutajateks, tunnistajateks ning osalisteks.

Ka Eesti Omastehooldajate Ühenduse sümboolika ja väikese rinnamärgi kujundus on omastehooldajate ühisidee: kodu sümboliseeriv märk peaks andma kindlustunnet ja siduma omavahel Eesti omastehooldajaid.

Helle Lepik, sotsiaaltöö magister
Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu SA
MTÜ Eesti Omastehooldus