Eesti Vabariigi Perekon­naseadus sätestab pere igakülgse vastutuse oma abi­vajavate liikmete ees, peres hooldus on loomulik ja pik­kade traditsioonidega, kuid - kuigi juba tunnistatakse omastehooldajate rasket ja tänuväärset tööd, pööratakse endiselt rohkem tähelepa­nu teenustele, mis suunatud hooldatavale, mitte hoolda­jale.

Kuigi kaasaegne puuetega inimeste hoolekanne kesken­dub eelkõige avahooldusele ja tugiteenustele, elab suu­rem osa puuetega inimestest ja abivajavatest eakatest siiski oma pere juures ning põhi­vajadused saavad rahuldatud just perekeskselt.

Euroopas mõeldakse omastehoolduse all kroonili­se haige, puudega inimese sh lapse ja eaka lähedase kodus abistamist. Omastehooldus võib olla lühiajaline ja ajuti­ne, kuid on sageli just läheda­se ööpäevaringne järelevalve ja hooldus. Omastehoolduse eesmärgiks on kindlustada lähedasele vajalikud hoole­kandeteenused harjumuspä­rases keskkonnas ja elamine oma kodus, samas on see ühiskonnale märkimisväär­ne majanduslik panus pere poolt, kes oma lähedasega ise toime tuleb.

Kui palju inimesi ärkab Eestis hommikuti esime­se mõttega oma lähedasele, tema tervise ja heaolu üle muretsedes, ei osata täp­selt öelda, kuid kõik nad on omastehooldajad, kes on võt­nud oma õlgadele vastutuse eaka, puudega või pikaajalise haige pereliikme hoolduse korraldamise eest.

Minu töö omastehoolda­jana algas kuus aastat tagasi ja algus oli tegelikult väga raske. Olukorra ootamatus, tead­matus, abitus midagi teha või otsustada, see kõik oli raske nii hingeliselt kui füüsiliselt taluda ja seda tegelikult mõ­lemale, nii minu abi vajavale lähedasele kui ka kõikidele teistele pereliikmetele. Olime kõik stressis ja haavatavad ning sageli tundus, et olime üsna üksi oma muredega. Va­jasime asjatundlikku nõusta­mist teenuste olemasolust ja nende saamise võimalusest, teadmisi, millised on pari­mad valikud antud olukor­ras. Eelkõige mõtlesime oma lähedase hooldusvajadusele. Täna julgen öelda, et omas­tehooldajadki vajavad teenu­seid, mis on kättesaadavad, taskukohased, paindlikud ja vastavad lähedase hoolduse­ga seotud pereliikmete vaja­dustele.

24.02.2011 asutati Eestis MTÜ Eesti Omastehooldus, mille korraldatud pikemaaja­lisel koolitusel ka mitmetel Imavere omastehooldajatel on õnnestunud osaleda. Koo­litused andsid asjakohaseid teadmisi ja ka veidi lõõgas­tumise võimalusi. Omaste­hooldajate grupiga liitudes tõdesin, et Eestimaal on mi­nusuguseid inimesi ikka häs­ti palju. Erinevad koolitused on pakkunud vastuseid mit­metele mind vaevanud kü­simustele ja andnud mulle huvi selle teemaga ka laie­malt tutvuda ning süvene­nult edasi tegeleda. Meeldiv oli, et MTÜ Eesti Omaste­hooldus oli kaasatud peamise koostööpartnerina ka Eesti omastehoolduse arengukava koostamisse ja sellekohaseid arutelusid oli nii suuremates kui väiksemates rühmades terve aasta jooksul.

Eelmise aasta novembris toimus Imaveres selle piir­konna omastehooldajate kok­kusaamine, kus oli külaliseks MTÜ Eesti Omastehooldus üks asutajaliikmetest - Helle Lepik.

Riigikogu suures saalis oli aga 13. detsembril riiklikult olulise küsimusena arutlu­sel omastehoolduse teema ja mul oli võimalus seda Riigi­kogu istungit ka külastada. Teema leidis saadikute poolt head vastukaja, tõdeti, et keegi ei ole ootamatuste eest kaitstud ja anti lootust, et omastehoolduse valdkonna­ga töötatakse edasi.

Olen eelmise aasta jooksul kogunud palju infot omaste­hoolduse ja sotsiaalteemade kohta laiemat ja võin seda ka teistega veidi jagada, lihtsalt, olge julged, kui keegi peaks huvitatud olema. Ka omastehoolduse ühenduse kodu­leht www.omastehooldus.eu pakub uudiseid ja vajalikke teadmisi omastehooldusega seotud lähedastele ja pere­liikmetele.

Lõppkokkuvõttes võin öelda - mis ei tapa, teeb tu­gevaks. Ja sagedasele küsi­musele, kuidas sa küll jaksad, vastan, ega ei jaksagi aga kas on valikuvõimalusi?