Uueks teemaks antud artiklis on puhkus ja unevajadus meie elus.

Une tüübid ja unevajadus muutuvad inimese erinevate eluperioodide jooksul, kuid vaatamata sellele ei suuda me ilma magamata ja ilma une kosutava toimeta oma elus toime tulla. Liialdamata võib öelda, et uni on inimesele eluliselt vajalik ja ta on üks meie põhivajadustest.

Uni on päeva jooksul tekkinud väsimuse loomulik väljund. Piisav ja sügav öine uni on inimese tegevusvõime alus ja see on hädavajalik inimese tervisele ja heaolule. Une ajal meie organism  talletab energiat ja jõuvarusid ärkvelolekul tegutsemise jaoks. Magades meie aju erinevad osad taastuvad/toibuvad päevasest tegutsemist. Magades ja pikutades inimene lõõgastub nii psüühiliselt kui füüsiliselt, uni kaitseb meie keha ja hoiab meie meeli.

Uni kui üks inimese eluliselt oluline põhivajadus.

Union ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus.

Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust. Unepuudust kannatavad inimesed ja loomad palju vähem kui toidupuudust. Näiteks oli inimese ärkvel hoidmine üks piinamisvahendeid vanas Hiinas (http://et.wikipedia.org/wiki/Uni).

Kolmandiku oma elust me magame. Unevajadus on väga individuaalne ja unevajaduse määr jääb vahemikku 6,5 tunnist 8 tunnini. Kui inimene magab piisavalt, tema vastupanuvõime tugevneb ja organism suudab paremini võidelda kõiksugu nakkushaigustega. Haigestumisel vajab inimene piisavalt lebamist ja und, sest lamamine kiirendab vigastuste ja põletike paranemist.

Unel on puhke- ja taastumisperioodina märkimisväärne ülesanne säilitada ja hoida inimese psüühikat reipa ning virgena. Magades ja und nähes töötleb inimene erinevaid läbielatud sündmusi ja tundeid. Selle unes tehtud psühholoogilise töö abil heidab ta ajust välja tarbetu hingelise koorma, mis muidu tekitaks inimesele stressi. Une ajal me avastame uusi vaatenurki ja lahendusi elus esinevatele probleemidele, uni tagab oluliste seoste ja info säilitamise, soodustab uute asjade õppimist ja aitab  uuel meelde jääda. Piisaval unel on määrav roll ka normaalse kaalu säilitamisel, kuna on märgatud, et meie organism peab unepuudust energiapuuduseks. Väsinud inimene sööb rohkem kui energiline ja puhanud inimene.

Piisavalt pika ja rahulikult magatud öö järel tunneb inimene end puhanud, rahuliku ja värskene. Mälu ja keskendumisvõime on head ning elu tundub meeldivana.

Uni koosneb kahest põhifaasist: sügav/rahulik NREM (non rapid eye movement) uni ehk  rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja kerge/kiire REM (rapid eye movement) uniehk kiirete silmaliigutustega uni. Rahulik ja kiire uni jaguneb omakorda une astmeteks.

Rahulik ehk aeglane uni: 75-80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine.

1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub.
2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast.
3. aste – üleminek sügava une staadiumisse. 3-8% kogu uneajast.
4. aste – sügav uni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine.
5. aste – kiire uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine).

Kiire uni tekib tavaliselt 70-90 minutit pärast uinumist. Aju elektrilisuse aktiivsus tõuseb ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekule. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Iseloomustus:

• lihastoonus on väga madal
• kiired silmaliigutused
• esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel
• stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimise, mälu ja meeleoluga
• inimene läbib öö jooksul kokku 4-5 kiire une faasi
• selles uneperioodis esinevad ka unenäod.

Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul. Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre. Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired. (http://et.wikipedia.org/wiki/Uni)

Inimese vananedes unevajadus väheneb, sügava une faasid lühenevad ja kiire une ning lühiajaliste ärkveloleku hetkede hulk lisandub. Lühidad ärkveloleku hetked rikuvad rahulikku und ja muudavad ta katkendlikuks, mille tõttu ka une kvaliteet langeb.

Une faasidele lisaks mõjutavad und ka perioodilised muutused organismis ehk ööpäevaringsed rütmid. Isiklikku ööpäevast rütmi määrab meie ajus nn bioloogiline kell. Bioloogiline kell määrab meie elutegevuse rütmi, kas me oleme hommikuti või õhtuti virged (nn lõokese või öökuli tüüpi inimesed). Bioloogilist kella mõjutavad aastaaja ja ööpäeva valgus ja pimedus. Kui me valgust ei näe, siis valdaval osal inimestest omandab bioloogiline kell 25 tunnise rütmi (siit tulenevad une- ja ärveloleku-rütmihäired näiteks pimedatel isikutel).

Valguse toimel meie aju järgib 24-tunnist perioodi. Inimene ärkab loomulikult päikese tõustes ja magama heita on kergem pimeduse saabudes. Jõudu taastav uni ja virgel olek on meie organismi loomuliku ööpäevase rütmi järgimise tulemus.

Et säiliks ja tugevneks normaalne ööpäevarütm tuleb päevasel ajal rohkelt liikuda, olla aktiivne  ja olla võimalusel päikesevalgus käes. Korrapärane toitumine, hommikune riietumine ja voodis oleku aja lühendamine rühmitavad meie jaoks päeva. Magamistuba peaks olema ööseti hämar ja võimalikult vaikne. Õhtuti tuleks vältida võimlemist, liigset väsitamist ja tugevaid helisid umbes paar tundi enne magama heitmist.

Meie ööpäevases rütmis on pealelõunasel ajal hetk, kui virge oleku võime väheneb. Siis on soovitav teha väike lõunauinak, kui päevakava seda võimaldab. Isegi lühiajaline 10-15 minutiline lebamine ergutab meeli. Kerge tukkumine elavdab ja parandab aju võimet vastu võtta rohkem informatsiooni ja seda ümber töödelda. Lühikene päevauinak muudab ka öise une kvaliteeti ja pikkust. Kui päevaune järel olemine on vaevaline, siis see näitab seda, et uinak on veninud liiga pikaks.

Üks hämmastav tõsilugu: 110 päeva maha magatud

Teadlased tahtsid kindlaks teha, kui kaua inimene pimedas kohas ja välismaailmast eraldatuna ilma kella ja äratuseta magab. 29-aastane Cristina Lanzoni oli nõus olema katseisikuks ning puges Ascona lähedal olevasse koopasse, olles välismaailmaga vaid arvuti kaudu ühenduses. See toimus 26. juulil. Kui uurijad Cristina järgmise aasta jaanuari keskel tema enese valitud peidupaigast välja tõid ja tema käest tänast kuupäeva küsisid, vastas ta: „1.oktoober!“ Seega oli Cristina 110 päeva lihtsalt maha põõnanud, ise sellest teadlik olemata!

Järgmisel korral jätkame unetuse teemadel ning kuidas unetust vältida ilma ravimiteta.

Head tervist ja sära palge!

Tiina Tursman