Ilmad kipuvad aina vihmasemaks ja varsti algab kool. Koos kooli algusega on millegi pärast ka suvi nagu lõppenud. Sügis on liikumiseks parim aeg, marja – ja seeneaeg, päikesepaistelise vananaistesuve ja vihmasabinatega tikitud päevade aeg. Aed ootab oma korjajaid ja korrastajaid. Kuigi ise olen ma suvelaps, meeldib mulle aastaaegadest kõige rohkem sügis. Sügis on nagu küps ja arukas vana inimene, kõnnid looduses ja lausa ahmid kogu seda värvide mängu endasse. Kõik on niivõrd ilus ja rahulik, et tahaks kõike seda osata maalida. Ning tahes-tahtmata kõnnid ja kõnnid.
Kunagi ei tohi unustada ka seda, et sügisilu nautides peame me ka enda eest hoolt kandma. Et me ise töö kõrval ära ei kuluks! Alles eile käis minu juures minu naabritüdruk ja kooliõde nooruspäevilt oma murega – mees läks noorema juurde. Arutasime siis terve päeva, miks see juhtus ja millal? Kas siis kui kadus säde, kui mees ei oodanud enam ukse juures ja ei andnud põsemusi või siis kui naine unustas ennast laupäevaks öösärgiga teleka ette, endal juuksedki kammimata. Aastatega kogunevad kilod ei tee samuti kedagi eriti ilusamaks ja ega terviski selle üle rõõmus ole. Ning mõtlema me jäimegi, sest kes tahab endale oma vigu tunnistada, et jah, lasin end täiesti ise käest ja mees tahtis ikkagi edasi õrnusi, meest imetlevat naist – mitte kivistunud teleri imetlejat. Noor naine aga tahab ja jõuab veel kaua aega enda ja mehe eest hoolitseda.
Seepärast meiegi, kui omastehooldajad, peame ka meeles pidama seda, et meie elu vahel seisnebki ainult selles, et oleme kodus päevast päeva ning ka siis ei tohi me muutuda vanaks ja kulunuks ning seda mitte teiste – vaid enda pärast. Kui juuksur on kallis, siis kutsume külla kasvõi sõbranna, kes meile uue soengu ja uue lõikuse teeb, aga midagi uut ja ilusat on selles päevas meenutamiseks mitmeks nädalaks. Ja uus välimus annab igale naisele parema enesetunde.
Samuti mõjub liikumine. Soome Omastehooldajate Liidu autorite poolt välja antud raamatus „Omainen hoitajana“ on välja toodud ilmekas tabel, mis näitab meile, mis muutub meie kehas kui me liigume ja mis toimub siis kui me ei liigu.
Liikumise mõju inimese tervisele:
| Kui me ei liigu | Kui me liigume | |
|---|---|---|
| Lihasjõud | Lihaste mitte piisav kasutamine viib lihaste kärbumise ja lihasjõu vähenemiseni. Lihased ja jäsemed kaotavad oma elastsuse. Lihasnõrkus on seotud kõnni aeglustumise, tasakaaluprobleemidega ja ka kalduvusega kukkuda | Lihaste jõud kasvab, kõõlused ja liigese sidemed tugevnevad. Tugevad lihased toetavad keha ja aitavad liikuda vaevatult. Suured lihased, nagu reielihas, on tähtsad tasakaalu hoidjad. |
| Tasakaal ja kehahoid | Lihasjõu ja harjutuste puudumine nõrgestavad tasakaalu hoidmist, kukkumisoht ja hirm suurenevad. Halb kehahoid koormab seljalihaseid ja liigeseid ning tekitab liigeste kulumist | Liikumine muutub kindlamaks ja sujuvamaks. Kukkumise oht ja hirm vähenevad. Tasakaalus ja hea kehahoid seistes annab hingamis- ja vereringeelunditele ning siseelunditele võimaluse normaalselt toimida. |
| Liigesed ja luustik | Liigesed jäigastuvad ja luustik muutub hapraks. Rüht muutub halvemaks. Risk tugi – ja liikumiselundite haigustesse haigestuda suureneb. | Selgroog ja liigesed säilivad liikuvatena. Piisavalt koormatud luustik tugevneb. Luustik omakorda toetab kogu keha. |
| Vereringeelundid ja hingamine | Meie keha väsib kiiresti. Risk haigestuda südame- ja vereringehaigustesse suureneb. Vähene liikumine või liikumatus lisab emboolia ohtu. Liikumatus halvendab pindmiste veresoonte tööd, mis avaldub külmades kätes ja jalgades. | Süda hakkab lööma kiiremini ja see tugevdab südamelihast. Pindmiste veresoonte verevarustus paraneb ja käed-jalad ei külmeta enam. Vererõhk alaneb. Liikumine vähendab pärgarteri - ja vererõhuhaigusi. Liikumine tugevdab hingamiselundite tööd ja hingamine muutub sügavamaks. |
| Ainevahetus, söögiisu ja kaal | Risk haigestuda täiskasvanueas diabeeti on suurem. Ülekaal tekib kiiremini. Söögiisu väheneb. | Söögiisu säilib normaalsena ja samas me ei kõhnu liiga tugevasti. Ainevahetus toimib hästi ja kaal püsib korras. Liikumise üks keskseid eesmärke on diabeediohu vähenemine. |
| Seedeelundite töö | Pikk paigaolek, eriti lamavatel haigetel, tekitab kaose soolestikus ja tagajärjeks võib olla kõhukinnisus. Nõrgad kõhulihased teevad väljutamise veelgi vaevalisemaks. | Liikumine parandab seedeelundite tööd. |
| Meeleolu ja suhted teiste inimestega | Meeleolu muutub halvaks, toimetulek väheneb, tundume üksikute ja õnnetutena. | Meeleolu muutub rõõmsamaks, kuna liikumine tekitab kehas õnnetunnet. Meie toimetulek paraneb, me saame oma töödega paremini hakkama. Uni paraneb. Muutused füüsilises kehas toovad kaasa muutused emotsioonides. Liikudes koos teiste eakaaslastega suhtleme rohkem ja intensiivsemalt. |
Sellist tabelit lugedes tekib endalgi soov minna õue ja hakata end kiiremas korras liigutama.
Jalutamine virgutab keha ja vaimu. Igapäevane kõnd on üks parimaid viise hoida oma keha korras. Juba ainuüksi välisõhk värskendab ja virgutab. Tahes tahtmata tekib voodihaige toas veidi omapärane lõhn ja eriti veel siis kui haige on külmakartlik ja ei luba tuba regulaarselt tuulutada. Välisõhk teeb head nii hooldajale kui hooldatavale, sest jalutama minnes on meil võimalus ka aken lahti teha ja tuba tuulutada. Päikesepaiste tõstab tuju ja annab võimaluse meie kehale vajaliku D-vitamiini tootmiseks, mis omakorda parandab kaltsiumi imendumist. Hommikusöögi juures võib üheskoos arutada, mida siis täna ette võtame, kuhu läheme või ratastooliga sõidame.
Ära unusta külma ja kuumaga!
- Kaitse tugeva kuuma, päikesepaiste ja külmaga pead, eriti kõrvalesti ja nina.
- Kaitse oma keha päikesepaiste eest päikesekreemidega.
- Ära mine õue kõige kuumemal ajal
- Kreemita nägu, käsi ja keha aegsasti enne külma talveilma kätte minemist, mitte mõni minut enne väljumist.
- Sõrmed ja varbad hakkavad esimesena külmetama. Kingades peab olema liigutamiseks ruumi, labakindad või nahklabakindad on sõrmkinnastest soojemad. Ära unusta halvatud inimese juures, et tema jalad ei tunne külma ja on seetõttu eriti ohus talvise pakase käes!
Kõndimine on kõige lihtsam liikumisviis, mis ei vaja mingit varustust, kui vaid mugavaid kingi ja sooje riideid. Kõnd vahelduva maastiku või pinnasega ümbruses on eriti hea keha tasakaalu parandamiseks, tugevdab lihaseid ja parandab liigeste tööd. Vanuritel ja vähe liikuvatel inimestel võib liikumine aeglustada luuhõrenemisprotsessi, eriti kui me ei kõnni vaid kõnniteid mööda. Ratastoolis liikujal tugevnevad erinevatel radadel liikudes käe- ja seljalihased, mistõttu väheneb vajadus teha siseruumides lihtsalt kuiva lihastrenni. Õues lisandub kogu tegevusele emotsioon, uued muljed, värske õhk ja punased põsed.
Tiina Tursman