Usaldus ja mõistmine

Liikumine ja toast välja minek võib mõnele haigele olla isegi veidi hirmutav tegevus.

Välismaailm võib tunduda võõrana. Samas oma kodu ümbrus on aga liigagi tuttav ja igav ning selle tõttu ei tõmbagi enam see väljas jalutamine. Samuti vähendab liikumissoovi ebakindlus kõndimisel ja tasakaaluprobleemid ja seda nii toas kui ka väljas.

Teise inimese kõrvalolek ja toetus aitab leevendada liikumise ja välja minekuga seotud hirme ja liikumine tundub isegi meeldivana. Koos liikumine värskendab ja parandab ka hooldaja enda kehalist aktiivsust. Käe alt kinni kõndimine on mugav ja annab ebakindlalt liikuvale inimesele turvatunde, eriti ebatasasel maapinnal. Kui hooldatav kardab kukkumist ja kõndimine on väga ebakindel, ei aita käe alt kinni hoidmisest, vaid parem on hoida ümber selja või puusa.

Abivahendina saame kasutada ümber vöö kinnitatud talutamis – või ka tõstmisvööd. Kellel ei ole võimalik sellist abivahendit kusagilt osta, siis on mugav see ise õmmelda. Õmmelda tuleks tugevast riidest 10-15 cm laiune vöö, mille hõlmad on kinnitatavad kas pannalde vm lukustitega. Külgedele õmmelda tugevalt läbi teppides kitsam ja tugevam pael või riie, nii et külgedele jääks käe laiused kinni hoidmiseks vajalikud aasad. Tõstmiseks mõeldud vööl on lisaks veel selja tagant jalgade vahelt läbi minevad ja ette vöökohale kinnitatavad rihmad. Tõstmiseks mõeldud vööga saab inimest abistada voodilt toolile, toolilt autosse jm teisaldamiste juures ning seda on väga mugav kasutada.

Ebakindla kõndija toetamine jalutamisel on küllaltki raske tegevus, seepärast oleks parem mõelda, kuidas ja milliseid muid liikumisviise ja – vahendeid kasutada.

Liikumisel ja väljas liikumisel võib appi paluda ka sõpru-tuttavaid, sugulasi, naabreid, et veidikenegi kergendada omastehooldaja tavaelu, kuid igapäevaselt ei jõua ka võõrad aidata ja nemad väsivad veel kiiremini kui hooldaja. Kuid siiski tuleb läbi küsida ja mõelda kõik lähedased tuttavad, kas neist keegi saaks appi tulla, et hooldatavaga välja minekul aidata.

Me tavaliselt häbeneme küsida abi, kuigi keegi võib olla isegi valmis seda andma. Elades küllaltki väikeses maakohas ja teades siinseid puudega inimesi ning nende  hooldatava raskusastet, ei ole ma veel kohanud kedagi, kes oleks öelnud – kas sa saad mulle appi tulla? Rügame ennast ikka eestlaslikult oimetuks, kuid abi me ei küsi. Samas ise abi küsides, olen saanud üllatavalt palju abipakkumisi ja lahkelt ollakse nõus appi tulema ja isegi sind hooldajana aitama. Selline abi toob ka meie ellu omamoodi päikesekiire, keegi märkas mind ja ma ei olegi nii üksi.

Tasakaalu võib harjutadaseistes pehmel alusel (õhukesel madratsil või padjal) või kasvõi kõndides põrandavaiba servi pidi. Tasakaalu arendab ka ühel jalal seismine – näiteks pesemisel või  riietumisel. Ka hüppamine arendab tasakaalu, kuid siin tuleb arvestada juba turvalisusega ja osteoporoosi ohuga. Tasakaaluharjutusi tuleks turvalisuse mõttes teha koos ja haigusi ennetavalt. Liikumisviisid kus tuleb sooritada erinevaid sammusid, pöördeid ja ühel jalal seismist nagu pallimängud, suusatamine, keerutamine või tantsimine, need kõik on väga head tasakaalu arendajad.

Testi oma tasakaalu!

• Seisa tasasel alusel, soovitavalt seina või tooli kõrval, et saaksid vajadusel toetada. Pane käed puusa ja tõsta teine jalg maast üles. Seisa sellises asendis umbes 30 sekundit. Kui hakkad kõikuma või jalg vajub vastu põrandat varem, proovi uuesti.

Kui Sul ei õnnestunud 30 sekundit seista, siis on vaja hakata tasakaaluharjutusi tegema. Kui aga õnnestus, proovi sama harjutust teha silmad kinni.

Sama harjutus sobib ka tasakaaluharjutuseks. Tee sama testi 2 korda päevas avatud silmadega, kuni seisad kindlalt. Harjutada võid kasvõi telefoniga rääkides.

Liikumise abivahendid iseseisvalt liikuda ja tagada liikumise turvalisust. Toekama abi kõndimisel annavad kõikvõimalikud kepid ja küünarkargud. Kõige rohkem toetavad kõndijat ratastega kõnniraamid, kõnnikelgud, ratastoolid või elektrilised ratastoolid või -mopeedid.

Kepp on asjatult alahinnatud liikumis abivahend. Nüüdsel ajal on võimalik endale soetada ilusaid, kergeid ja kõndija pikkuse järgi muudetavaid keppe. Kepp tuleks tarvitusele võtta kohe, kui ilmnevad esimesed tasakaaluhäired. Siis me õpime keppi kiiremini kasutama, kui aga inimene on juba kaua otsinud tuge seintelt või muudelt esemetelt – võtab kepiga harjumine lihtsalt kauem aega.

Rollaator ehk neljarattaline tugiraam, annab kõndides rohkem tuge kui kepp. Rollaatorit on hea kasutada kaistumispingina, kui me oleme väsinud. Poodi minnes saab rollaatorit kasutada ka kaubakorvina. Rollaatori kasutusevõtt on omaette julgustükk, sest ega me ei taha ju teistele näidata, et me nüüd nii viletsad oleme, et vajame kõndimisel juba tugiraami! Oh ei, oh ei! Parem seisame natuke poe seina najal ja kuidagi ikka oma raskete kottidega koju saame, puhkame 20 korda ja muud midagi. Oma vanust ei ole vaja häbeneda, samuti kepi ega ratastooli kasutust. Kui meil on seda vaja, siis tuleb seda ka kasutada, unustame ära selle eestlasliku – aga mis teised minust mõtlevad! Võib-olla salamisi kadestavad, näe mina ei julge minna endale rollaatorit tooma!

Alati tuleb vaadata, et ka rollaator oleks meie kasvu järgi seatud, sest ei ole vaja ennast piinata väikemõõdulise rollaatoriga, kui meil on pikkust üle 170 sentimeetri kunagi olnud. Käed peavad toetuma käsipidemetele vabalt, selg ei tohi lükkamisel küüru vajuda ega õlad üles kõrvade vahele tõusta. Küsige julgelt nõu kui lähete endale abivahendit muretsema – siiani olen nii Invarus kui Terviseabis kohanud ainult toredaid ja abivalmis inimesi!

Ning kui abivahend ei sobi, siis tuleb minna ja see ümber vahetada, ka seda ei tohi häbeneda. Aga eelkõige vajame me aega, et harjuda uue vahendiga, alguses ikka proovime uut abivahendit vähemalt 2 nädalat ja siis alles minge vahetama. Põhiline on mugavus ja loodetud abi, kui abivahend teeb juba haiget või hõõrub kusagilt – see tähendab, et mingid mõõdud ei sobi Teile.

Terviseabi ja Invaru poes on tööl ka füsioterapeudid ja nemad aitavad teil õige ja vajaliku abivahendi valida, samuti on võimalik raskema liikumispuudega inimestele füsioterapeut koju kutsuda mõõte võtma. Kui on midagi eseme soetamise juures jäänud arusaamatuks, tuleb alati helistada ja järele küsida, Teid aidatakse hea meelega.

 Jalanõud ja riidedaitavad meid samuti paremini toime tulla liikumisega. Kuigi vanemad inimesed armastavad pehmeid sisejalanõusid, toetavad tugevad kindla vormiga sisejalanõud jalga paremini kui sussid. Pikad seelikud, hommikumantlid või pikad püksid, mis on veidi välja veninud ja kipuvad jalgu kinni jääma – tekitavad meile ohtu riietesse komistada ja kukkuda. Ka välisjalanõud peavad jalas olema tugevad ja mugavad. Talveks ja ka muuks libedaks ajaks on hea soetada endale libisemisvastased raud kingade või saabaste alla. Kasutatakse nii varba kui kanna külge kinnitatavaid libisemisvastaseid vahendeid, mõni nutikas kleebib saabaste alla liivapaberi, peaasi, et vahend on hea ja turvaline. Välismaal kasutatakse ka saabaste naastutamist, kas selline teenus on jõudnud ka Eestisse, mul andmed puuduvad. Kuid kindlasti annab see mõtlemisainet meie nutikale meeperele, uurige järele ja hakake teenust pakkuma. Libeda aja saabudes on ka Teil siis käed tööd täis, nagu autode rehvide vahetamisegagi!

Mööbel ja valgustus mõjutavad liikumist

Turvalisust ja iseseisvat liikumist toetavad põrandad, mis ei ole libedad ega liiga kaldu ehitatud; ära tuleks võtta ka vaibad või kui neist ei taheta loobuda, siis tuleb kinnitada vaibad põranda külge. Piisav valgustus ja mööbli paigutus nii, et need ei takistaks liikumist või vastupidi oleksid toeks ebakindlalt liikujale. Meie pere põhiline riid tekibki sellest, et oleme jätnud koridoris kingad lohakile või on siis kassipoeg need jälle oma vallatushoos riiulist maha ajanud – ratastoolis liikujale, aga ka ebakindlalt liikujale on igasugused maas lebavad esemed ohuks ja või otseseks takistuseks. Samuti lähevad omavahel riidu ema ilumeel ja poja praktiline meel, ühele meeldib et diivanilaud oleks keset tuba, teisele et veidi nurgadiivanile lähemal – kuna tema ei pääse siis ratastooliga sõitma lauast mööda.

Alati peab koos mõtlema, kas mööbli ümberpaigutuse või vaipade eemaldamisega saab kergendada hooldatava liikumist või seda isegi toetada. Näiteks moodustades seinaga paralleelselt paikneva nurgadiivani seljatagusega omamoodi koridori, aitame me vaegliikujal kergemini läbida need kolm meetrit elutoas.

Samuti tuleb mõelda, kas ja kus on võimalik ära võtta uksed ja isegi ukseava suurendada, kuhu paigutada seintele abistavad käsipuud. Kas vannitoas on hooldataval turvaline, kas ta pääseb kraanikausi juurde ratastooliga – on olemas spetsiaalsed kraanikausid ratastoolis kasutajale, kas peegel kraanikausi kohal on nähtav ka ratastoolis istujale või ainult 2 meetrisele pereisale? Kas nagid käterättidega, seebialused, vann või duššinurk on sobilik ka hooldatavale või ainult teistele? Muutusteks kodus annavad jällegi nõu Invaru ja Treviseabi spetsialistid, kes tulevad Teile koju, mõõdavad ja kaardistavad kogu korteri ja soovitavad, mida teha, kuidas paigutada jne.

Aga samuti võite pöörduda oma valla sotsiaaltöötajate poole, kes aitavad Teid nõu ja jõuga.

Hea abilisena kasutasin kirjatüki koostamisel Soome Omastehooldajate Liidu raamatut „Omainen hoitajana“.

Tiina Tursman