Jätkame ka selles osas Merja Purhoneni, Soome Omastehooldajate ja Lähedaste Liidust, sõnadega.

Jaksamine on omastehoolduse juures üks tähtsamatest ülesannetest. Eelmises osas rääkisime kuidas suuta jaksata? Selleks tuleb kaasata hea enesetunne, hooldatava eluolu parandamine, armastus, ühised rõõmus ja mälestused ning huumor.

Lisaks nendele abilistele aitavad veel:

1) Elumõte ja eluülesanne

Mõne jaoks on omastehooldus eluülesandeks ja mõne jaoks ülimalt tähtis elumõte, raskustest hoolimata. Siis peaks hoolitsema selle eest, et hooldustöö ei muutuks siiski inimese ainsaks elumõtteks ja elu juhtivaks teguriks. On tähtis leida ka muid mõtteid, väiksematki hetke päevas ainult enda jaoks, oma asju – mida ajada, harrastusi, sõpru jne.

Omastehoolduse lõppedes on paljud kogenud meeletut tühjust ja üksindust, millega tuleb üksi toime tulla ja läbi elada, sest oma elule, mis siiani oli täidetud vaid hooldatavaga, tuleb nüüd leida sisu, tähendus ja uued kontaktid.

2) Usk ja maailmavaade

Mõnele hooldajale annavad eluväärtused ja usulised veendumused eluks jõudu. Kirikus või koguduses käimine ja palvetamine on paljudele inimestele väga suure tähtsusega ja kui kardetakse, et nende ja hooldatava vajhel peab valima , siis ei peaks tegelikult valima vaid jätma usu oma hinge kosutuseks alles. Et säilitada enda sisemine tasakaal ja heaolu - on vaja ka ennast mitte unustada.

3) Sõbrad, tuttavad ja teiste omastshooldajate kogemused

Sõbrad ja tuttavad saavad kaasa elamise, kuulamise, aitamise, kodus olemise ja mõnel muul viisil hooldajat aidata oma eluga paremini toime tulla. Peab suutma sõpru alles hoida ja nende jaoks aega leida.

Omastehooldajate rühmas saab rääkida ja kuulda kuidas elavad ja mida mõtlevad teised hooldajad, saab abi sama solukorras olevate inimeste kogemustest. Paljud omastehooldajad muretsevad ka selle pärast, et sõbrad ja tuttavad kaovad ja eemalduvad kui peres keegi haigestub või invaliiditub keegi.

Inimesed kardavad kohata uut olukorda, lohutuse jaoks ei osata leida sõnu ja need tunduvad tühiste ja isegi mõttetutena või isegi ei osata kuidagi suhtuda muutunud olukorda. Aja möödudes enamus tuttavaid ja sõpru tuleb tagasi ja harjuvad antud olukorraga. Omastehooldaja ei suuda kriisiperioodil ja hooldustö algusperioodil ise sõprussuhteid säilitada ja alal hoida, seepärast peaksid kõik inimesed omama väikseid teadmisi inimeste probleemidest kriisiperioodil, et aidata ka ilma eriala spetsialistideta ise oma lähedasi.

On tähtis väärtustada iseennast ja julgeda taastada oma sõprussidemeid või sidemeid sugulastega, julgedes rääkida oma tunnetest ja probleemidest ning taastada endale tugev lähisuhtevõrgustik.

Omastehooldajate rühmad pakuvad samuti võimalusi luau uusi sõprussuhteid juba kaotataute asemele, kui sõprus on alguse saanud juba muutunud olukorras ja ka sõbrale on olukord ja situatsioon vägagi tuttav. Sõprus aga tugevneb just tänu omasugusega sõbrustades.

4) Avaliku sektori toetus

Valla hoolekandeteenuste hulka kuuluvad ka omastehooldust toetavad  teenused lisaks toetusrahale. Alati peab julgema küsida abi omastehooldust toetava teenuse näol.

Kahjuks puuduvad meil siiani omastehooldajatele vabade päevade andmise võimalused ja seega jäävad siiani ära ka probleemid asendushooldaja otsimisega ja tema sobivusega hooldatavale. Ka puuduvad meil veel teenusena hooldekoduteenus, haiglateenus hooldusena, puhkuse võimaldamine hooldajale, perehooldus ja asendushooldus. Kuid meil on võimalus kasutada teenuseid mida pakub meiel kohalik omavalitsus.

Valla spetsialistide ülesandeks peaks olema:

• omaste juhendamine ja nõustamine
• päevahoiu võimaldamine, kui vallas on olemas päevakeskused või eakatekodu ja selleks ka vastavad võimalused (aga ka hooldatav, kellel on kerge ja mõõdukas puue)
• koduõde ja koduõeteenus
• abivahendid ja nende tutvustamine omastehooldajatele.

5) Harrastused, loodus ja mina ise

Meil kõigil, enamuses, on mõni armas harrastus või meelistegevus. Omaste hooldus ei tohiks olla piduriks ja takistuseks meeles pidamaks, et mina ise olen ka tähtis ja ma pean jätkama tegelemist  oma lemmiktegevuste: kirjutamise, lugemise, maalimise, aiatööde ja muude igale ühele omase tegevusega.

Väike paus oma igapäevastes askeldustes tegelemiseks harrastustega, aitab meid jaksata ja viib mõttes omastehoolduse olukorralt kõrvale. Samuti on hooldatava suunamine oma harrastustega tegelemisele tagasi parimaks lahenduseks aitamaks hooldataval unustada omi probleeme ja muresid. Sest kui inimene on liikumisvõimeline, peaks ta jätkama omi harrastusi juba seepärast, et kohata tuttavaid inimesi ja laiendada oma silmapiiri.

Loodus aga pakub meile igal aastaajal uut ja huvitavat, rääkimata värskest õhust ja liikumisvõimalusest, kas siis omil jalul või ratastoolis. Viibimine looduses on praktiliselt meie elu alus, kuigi me oleme selle tihti lausa unustanud – mõni ei käigi päevade viisi õues. Siis selle vea peaksime kiiremas korras parandama, kasutades sõprade abi, et saada toast õue vähemalt kaks korda nädalas alustuseks.

6) Hinge ja füüsise taastus

Erinevad võimalused, puhkus ja täienduskursused pakuvad omastehooldajatele puhkust, uusi teadmisi ja värskendust. Erinevad puuetega inimeste liidud ja haigustepõhised liidud pakuvad palju erialaseid täienduskursusi nii puuetega inimestele endile kui pereliikmetele. Mõnedes valdades toimivad juba ka omastehooldajatele mõeldud liidud või seltsid, kes pakuvad projektipõhiselt huvitavaid ja arendavaid kursuseid. Lisaks teadmistele ja uuele infole, saavad inimesed alati ka meeldivat huvitegevust ja lihtsalt meeldivaid koosolemise hetki, mis on kõige paremaks taastuse ja värskenduse võimaluseks.

7) Töötav omastehooldaja

Mõned omastehooldaja käivad lisaks omastehoolduse tööle veel ka riigitööl. Tihti ei ole perel muud võimalustki majanduslikult toime tulla. Parim variant on see, kui omastehooldus ei takista tööl käimist, kuid alati need kaks tööd ei ole ühildatavad. Tööle saab omastehooldaja minna ikkagi alles siis kui hooldatava seisund on sedavõrd paranenud, et ta on võimeline hooldaja äraoleku ajal ise toime tulema, või hooldab siis keegi teine.  Tihti aitab isegi osaline tööl käimine unustada kasvõi mõneks tunniks kodused mured ja minna täiesti uude olukorda – töökaaslase rolli oma töökohal. Sest kui me tuleme toime oma hooldsutööga ja same end rakendada ka minimaalseltki töiselt oma eriala, siis annab see inimesele tugeva laengu – mina tulen toime, olen tähtis ja olen pädev oma erialal. Kellel aga ei ole võimalik ega enam tahtmistki riigitööl käia, see saab end oma hooldustegevuse kaudu  teostada ja uhke olla selle üle, et mina olen suutnud nii kaua ise toime tulla ja millised teadmised ja oskused ma olen selle hooldustöö käigus.

Seega ärge unustage kunagi seda suurt ja tänuvärset tööd, mida me kõik hooldajatena teeme, seda tööd ei suuda ükski ametnik ega tavatöötaja teha, sest tema ei suuda paarisaja krooni eest kolmes vahetuses iga päeva, kuust kuusse ja aastast aastasse teha. Seega me oleme uskumatult tublid ja usinad! Kiidame end ise ja märkame enda kõrval teist omastehooldajat! 

Tiina Tursman