Riik soovib toetada eakaid ja erivajadustega inimesi sellise vabatahtlike abiga, milleks erialast haridust tarvis ei ole. Välja on kuulutatud hange, et leida selleks sobiv mudel.
Kõiksugu vabatahtlik tegevus kogub Eestis üha hoogu, aga paraku mitte hoolekandesüsteemis. Nüüd on sotsiaalministeerium kuulutanud välja hanke, kuhu ootab plaane, kuidas seda ikkagi korraldada.
"Vabatahtlikud tahavad käia ja abistada loomi või lapsi, aga eakad ja erivajadusega inimesed ei ole just kõige populaarsemad. Seekord siis püüamegi hankega leida pakkujad, kes esitab meile omapoolse nägemuse vabatahtliku töö korraldamiseks hoolekande süsteemis," rääkis sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper.
Oma nägemust tuleb seejärel testida Lõuna- ja Põhja-Eestis ning esitada siis ministeeriumile mudel, kuidas see üle riigi toimima saada. Sotsiaalministeerium ootab pakkumisi hiljemalt 6. aprilliks ja katsed hoolekandes vabatahtlikku tööd korraldada võiks alata umbes poole aasta pärast. Projekt loetakse õnnestunuks, kui testimise käigus on isiklikult abi saanud vähemalt tuhat inimest. Hankele oodatakse osalema kõiki, kellel on juba olemas vabatahtliku tegevuse kogemus ja ka juriidiline keha.
Kupperi sõnul läheb vabatahtliku abistamisena kirja see, kui minnakse abivajale koju ning aidatakse tal näiteks puid lõhkuda või aknaid pesta. Samuti võib olla saatjaks arsti juures käimisel.
Et hoolekande vabatahtlik pääseb abistatavale niivõrd lähedale, peab teda saama usaldada. Vabatahtlik ei tohi olla karistatud näiteks tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Abiliste koordinaator peab ka veenduma, et vabatahtlik on koolitatud ja teab, millist abi erivajaduse korral pakkuda, lisas Ketri Kupper.
MTÜ Eesti Omastehoolduse juhatuse liige Ivar Paimre ütles, et lisaks oskustele ja ajale peab vabatahtlikul olema ka avatud meelt puutuda kokku väga erinevate olukordadega, sest erivajadus võib ilmneda väga erineval moel. "Eelarvamustevaba suhtumine on see, mis peaks olema esmatähtis."
Paimre usub, et ministeeriumi algatusest võivad omastehooldajad täiendavat abi ja toetust loota. Alati jääb aga erisusi. Näiteks võib Paimre sõnul olla raske vabatahtlikke leida väikestes piirkondades, kus kõik kõiki tunnevad.