Eesti inimest on ikka peetud töökaks ja edasipüüdlikuks. Vaikse ja kinnise töömurdmise kõrvalt võib puhkamine unarusse jääda ja väsimus ning kurnatus võimust võtta. Kui puhkus ongi võetud ja käes, ei pruugi töömõtetest ja rutiinist vabanemine sugugi lihtne olla. Puhkamise ja taastumise teemalisi uurimusi Eesti inimeste seas väga palju tehtud pole, kuid vähesed olemasolevad kinnitavad, et nii kipub see paraku olema.
Statistikaameti 2010. aastal läbi viidud ajakasutuse uuring tõi välja, et suur osa Eesti töötajatest ei võta ametlikku puhkust. Uuring püüdis kaardistada inimeste ajakasutust viimase 12 kuu jooksul ja sealt ilmnes, et mittepuhkamine on sagedasem madalama haridustasemega ning väiksema sissetulekuga töötajate seas. Kui alg- ja põhiharidusega töötajatest ei võtnud puhkust 27%, siis kõrgharidusega töötajatest vaid 9%. Mida vanemaks töötajad saavad, seda vähemaks jääb neid, kes puhkuseta tööd teevad. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele, et just mehed on need, kes liigselt töötavad, ei olnud mittepuhkajate seltskonnas olulist soolist vahet. Aasta jooksul ei puhanud ligi 15% mees- ja 13% naistöötajatest.
Maailma suurima töökohalahenduste pakkuja Reguse tellitud uuringus selgus , et Balti piirkonna töötajad ei suuda puhkuse ajal tööst hoiduda. Pea pooled töötajatest (45%) ei saa suvepuhkuse ajal korralikult lõõgastuda, vaid püüavad oma igasse päeva mahutada kuni kolm tundi tööd. Lisaks võib omakorda 19% nimetada „tööhoolikuteks“, sest nad töötavad igal puhkusepäeval üle kolme tunni, eirates seejuures oma lähedasi.
Kuidas Eesti inimesed puhkavad?
Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmeil kasutavad Eesti inimesed puhkust perega koos olemiseks. Nii veetis üle 90% töötajatest enamiku puhkusest pere või mõne pereliikmega ning koos kogu perega 66%. Rohkem kui pooled töötavatest noortest veedavad valdava osa puhkusest kogu perega koos.
Pooled töötajatest käisid puhkuse ajal välismaal ja 59% kasutas puhkust Eestis reisimiseks. Reisimine puhkuse ajal on aastatega märkimisväärselt kasvanud.
Kuidas tõeliselt hästi puhata?
Otsusta, kas jääd tööst täiesti eemale või „natuke“ eemale?
Kui puhkusele minnes jääb osa projekte pooleli, võib olla hädatarvilik asjadega kursis olla. Kuidas siis lahendada ülesandeid, mis ei kannata edasi lükkamist ja siiski ka puhata? Koostöös tööandjaga saab teha kokkulepped, kuidas ja mil moel ühendust peetakse. Tähtis pole mitte niivõrd täielik tööst eemaldumine, kui just püsiva infovoo katkestamine, mis tõenäoliselt kutsuvad esile ebameeldivad mõtted ja ärevad tunded ning meenutavad tegemata jäänud töid ja kasvavaid kohustusi.
Kas valida pikk puhkus või mitu lühemat?
Seaduse järgi peaks üks katkematu puhkuse osa kestma vähemalt 14 päeva. Osa inimesi kasutavad kogu oma puhkuse korraga ära, muist aga võtavad ülejäänud puhkuse välja väiksemate osadena, näiteks nädala kaupa. See polegi väga halb viis, nimelt selgub Hollandi teadlaste läbi viidud uurimusest , et inimesed on kõige õnnelikumad puhkust kavandades ja mitme väiksema puhkuseperioodi planeerimine pikendab õnnelik olemise aega märkimisväärselt. Puhkuse järgset õnnetunnet mõjutab aga kõige rohkem see, kui stressivabalt puhkus möödus.
Puhkamine peaks olema meeldivalt kulgev vaba aeg valitud tegevustega
Parima vaimse ja füüsilise taastumise tagab üldjuhul kahe põhimõtte järgimine:
- stressi tekitavatest olukordadest ja mõtetest eemaldumine ja vabanemine ning
- taastumine tavapärastest erinevate tegevustega ja teistsuguses keskkonnas.
Võtmeks on meeldivalt kulutud vaba aeg. Kui pole pingelisi tähtaegu ja tähtsaid tegemisi, teed enda jaoks huvitavaid asju just siis, kui selleks parajasti tuju ja tahtmine tuleb. Sel juhul on suurem tõenäosus, et puhkus aitab taastada töövõime ja mõjub hästi tervisele. Kui aga siiski on vaja aeg-ajalt e-kirju lugeda või muid kohustusi täita, siis võiks need tegevused kuulutada enda jaoks vabatahtlikuks ning teha neid vastavalt meeleolule – siis, kui selleks mõnus inspiratsioon tekib.
Mõtle läbi, mida puhkus sinu jaoks tähendab
võimalus unistada. Puhkus on justkui vastand tööle: raske töö saab tehtud, kui on, millest unistada. Heast puhkusest mõtlemine aitab tööpingega toime tulla. Töö on meeldivam, kui tead, et pärast seda ootab väärt puhkus, mil saad tegelda asjadega, millest oled unistanud.
võimalus unustada töömured. Puhkamine on aja maha võtmine niisama olemiseks ja aja kulgemise nautimiseks. Midagi ei pea ette läbi mõtlema, pole tööalaseid kohustusi ega vastutust. See on aeg iseendale.
taastumine ja enese laadimine. Aeg enese harimiseks sotsiaalses, kultuurilises, isiksuslikus ja vaimses plaanis inimestega, kellega tahad koos olla, või siis iseenese seltskonnas. Teed asju, milleks seni aega pole leidnud, ehk teed ka üht-teist lähedaste või pere heaks. Puhkus on korda läinud, kui saad öelda, et oled midagi vajalikku ära teinud.
muudatustega alustamine. Mõne uue asjaga alguse tegemine (igapäevane pooltund treeningule, kitarrimängule, võõrkeele õppimisele), et see muutuks lõõgastavaks harjumuseks tööle naasmise ajaks. Puhkuse lõppedes leiad, et vaatad asjadele teise nurga alt, oled leidnud uusi mõtteid ja viise argipäeva värvikamaks muutmisel.
Kui puhkus läbi, siis sea oma plaanid selliselt, et tööga oleks täidetud mitte enam kui 80% tööajast. Ülejäänud 20% jäägu pausideks ja taastumiseks, kui töö kipub uuesti väsitama. Kui väsimust pole, siis kasutab aju ülejäävat aega loovate ideede ja huvitavate, ootamatute seoste leidmiseks, millest saab uusi ideid arendada.
Lisaks pakume välja 5 erinevat stsenaariumi, mida kombineerides veedad mõnusa ja lõõgastava puhkuse:
- Mine reisile. Tõeliselt lõõgastav ja mälestusväärne reis ei pea tingimata olema kallis ja viima sind kaugele. Suurepärase reisikogemuse võid saada hoopiski lähedalt ja soodsalt. Võtmesõnaks on hea planeerimine, oluliste nüansside läbi mõtlemine ja nutikas eelarvestamine.
- Ole füüsiliselt aktiivne. Leia suviseid liikumisvõimalusi nii üksi kui kaaslastega liikumiseks ja matkamiseks. Suvel toimub rohkesti liikumisüritusi, rannatreeninguid, korraldatakse ka mitmeid toredaid matkasid ja muid vahvaid üritusi.
- Võta vabalt! Kingi endale läbi puhkuse täiesti rutiinivabu päevi või perioode: matka sõprade ja lähedastega, telgi tähistaeva all, peesita rannal, tee filmimaraton või siis loe raamatuid.
- Pidutse. Korralda ise põnevaid ja kutsetega teemapidusid, osale vabaõhuüritustel, festivalidel, kontsertidel, kokkutulekutel ja teistel vahvatel suvesündmustel.
- Osale oma kogukonna/piirkonna tegemistes ja heategevuses. Mitmed seltsingud ja ühendused korraldavad suvehooajal talguid või lühemaid ja pikemaid koosviibimisi- ettevõtmisi. Olgu siis tegemist vabatahtliku töö, uute asjade õppimise või kogemuste vahetamisega- kogukonna heaks antud aeg jätab hinge rahulolu ja kasulikuks olemise meeldiva tunde.
Lisalugemist: