Toetagem positiivset enesehinnangut!!! (Irene Pukk, 2013)
Iseseisva kodutöö kokkuvõte
Kas minu töökoht on ergonoomiline?
AVASTASIN ENDA JAOKS, et sain igaühest teist palju rohkem teada ja ütlen USALDUSE EEST suur aitäh!
Tööd on erineva pikkusega, 1- 8 lk, teoreetilisemaid (viited seadustele jne), emotsionaalseid ja väga südamlikke. Meie hulgas on mitmeid professionaalseid hooldustöötajaid, kellel topeltkoormus kanda- ka kodus on keegi, kes vajab abi ja hooldust.
Minu kokkuvõte ei anna ühtegi hinnangut, see koosneb vaid teie töödest väljanopidtud mõttekildudest.
Kes on omastehooldaja?
Mis ta teeb?
Ta tõstab, kannab, peseb, riietab, söödab, joodab.
Rahmeldab päeval, valvab öösel.
Ta nutab, palvetab, naerab, laulab.
Ta väsib, toriseb, käsutab,
Kuid ennekõike ta armastab.
Ta on inimene. (Sotsiaalministeerium Eakate poliitika komisjon Tallinn 2002“ Omastehooldusest Eestis“)
Kodu on meie kindlus, meie pelgupaik. Ennekõike peab see pakkuma turvatunnet perele, seda just mentaalses plaanis. Kodu ei ole ainult koht, kus elame, vaid sümbol, mille erinevad väärtused aitavad elada. Vaadeldes kodu kui elukohta, on esmatähtis selle sisustus, kujundus ja igapäevane toimimine, pidades silmas tervislikke eluviise, töö- ja tuleohutust ning ümbritsevat keskkonda tervikuna.
Ergonoomika on teadmised inimese võimetest, võimete piiridest ja inimest iseloomustavatest näitajatest. Ergonoomika eesmärgiks on luua töövõtted, tööasendid, töökeskkond, mis vastaksid inimese kehaehitusele, omadustele, töövõimele.
Ergonoomika tuleb kreekakeelsest sõnast ergon (töö) nomos (loodusseadus), mis kokku moodustavad inimtööd uuriva teaduse.
Ergonoomikas uuritakse inimese ja töö vahelist vastastikust mõju.
Tööasendid, liigutused, raskuste tõstmine
Seadusandlus mis reguleerib (omaste)hooldaja tööd:
- „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“ vastu võetud 16.06.1999 kehtiv kuni 31.12.2013.
- Sotsiaalministri 27.02.2001. a määrusega nr 26 „ Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ Määrus kehtestati «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 9 lõike 4 alusel.
Seadusandluse kitsaskohana saab tuua asjaolu, et reguleeritud on kindla kujuga objektide raskuse ja teisaldamise kohta käiv aga puudub juhend/eeskiri hooldustöötajatele elavate inimeste siirdamiseks/tõstmiseks.
Lugedes Töötervishoiu või Töö- ja puhkeaja seadust, siis hooldajate kohta pole seal praktiliselt midagi. On vaid puudega lapse vanema või hooldaja üks tasuline täiendav lisapuhkepäev kuus. Mul ei ole tööandjat ega töövõtjat, puhkust, palka ega haigusraha ja lisapuhkepäeva.
Osalen omastehooldajate tugirühmas, kus jagatakse olulisi teadmisi nimetatud valdkonnas. Tugirühmas saab rääkida oma olukorrast ja kuulata kuidas elavad ja mõtlevad teised hooldajad ning seeläbi maandada tekkinud vaimset pinget. Rühmatöö võimaldab luua uusi sõprussidemeid. Abiteavet pakuvad internet, ajalehed, ajakirjad, raamatud, filmid, televisioon jne.
Ka omastehoolduse tingimustes tuleb rakendada ergonoomikat, et hooldaja tervis vastu peaks ja et töötingimused ja –võtted oleksid jõuetekohased ja mitte tervist ohustavad.
Puhkeajal ei tohi unustada tavapärast positiivset eluhoiakut. Tuleb rohkem naerda ning pisiasjadest mitte probleemi teha. Hoolitsema peab ka oma tervise eest, selleks on ettenähtud aastas kakskümmend kaheksa tööpäeva korralist puhkust.
Ööpäevaringse hooldamise-järelvalve korral ei ole töö- ja puhkeaeg tasakaalus ja enim keerukaiks ja raskeiks kujunevad need perioodid, kui vajaksin ise haigusega seotult kui mitte kõrvalabi, siis vähemalt võimalust rahuolekuks ja enda ravimiseks. Kvaliteetpuhkuseks nimetan aega, kui lähen teemast täielikult välja- teater, kontsert, mõnepäevane puhkusereis.
Olin sunnitud 2,5 aastat enne pensionile jäämist vahetama oma erialase töö, pere ja endise elukoha oma haige ema heaolu vastu. Süda ütleb, et tegin õige otsuse. Hooldajaks olen vormistatud kohaliku omavalitsuse määruse alusel. Leping sisaldab ööpäevaringset hooldust ja mulle määratud 34- eurost hooldustasu kuus.
Hooldataval ei tohi lasta endaga manipuleerida. Hooldaja peab õppima ´´ei´´ ütlema, kui tal pole tegevuse jaoks aega.
Et oma tervist hoida, püüan tasakaalustada oma töö- ja puhkeaega. Mul on kodus küllaltki suur lille- ja marjaaed, seal saab end veidi lõõgastada, ning isegi vahel ühendada töötamine ja puhkamine.
Eelkirjutatud arvestades arvan, et minu töökeskkond ei ole ergonoomiline.
Suurimaks plussiks on olnud kokkupuuted teiste sel alal töötavate inimestega, kellega saab vahetada vajalikku infot, kogemusi ja muljeid, mis omakorda aitavad töökeskkonda paremaks muuta.
Ega unega on üldse tõsine probleem, sest kui peaks uni öösel ära minema, siis on 2 tundi kindlat ärkvelolekut ning mõtted mõlguvad igasuguste toimetuste juures. Hommikul on siis väga raske ärgata. Talvel oli see väga tõsine probleem.
Kõike seda tööd teen ma altruismist, armastusest ja kohusetundest.
Hea huumor, sõbrad, optimism peletavad kõige halvema. Oma võimekuse säilitamiseks tuleb tähelepanu pöörata enda taastamisele – külastada tervisekeskusi, lõõgastuda saunas, käia massaažil.
Tugirühmas saab rääkida oma olukorrast ja kuulata kuidas elavad ja mõtlevad teised hooldajad ning seeläbi maandada tekkinud vaimset pinget. Rühmatöö võimaldab luua uusi sõprussidemeid. Abiteavet pakuvad internet, ajalehed, ajakirjad, raamatud, filmid, televisioon jne.
Kindlasti oleks vaja sellist inimest kes tuleks koju ja nõustaks hooldajat – millele üldse tähelepanu pöörata, milliseid võtteid kasutada, millised abivahendid on hädavajalikud ja millised nn iluvahendid.
Ergonoomika taotleb töö kohandamist inimesega, mitte vastupidi, nagu ollakse harjunud. Eestis on ergonoomikaalane teadlikkus madal eriti üksikisiku tasandil, paljudele on antud termin ähmane, sisuteadlikkusest rääkimata. Loodan, et kunagi saab ka Eestis mõiste „töötan ergonoomiliselt“ enesestmõistetavaks.
Abivahenditest on küll väga suur abi aga sellegipoolest tuleb ette olukordi kui sooviks endale tugeva mehe rammu ( näiteks vanni sisse ja välja tõstmisel vajan täiendavat kõrvalist abi).
Ennast kõrvalt vaadates olen märganud suuri muutusi (väsinud olek, ükskõiksus maailmaasjade suhtes, hooletus enda suhtes). Püüan hoida ennast küll füüsiliselt aga vaimu terve hoidmine nõuab ka oma aja minu 24-tunnisest tööpäevast. Püüa mis sa püüad, paraku rutiin neelab selle paljuski.
Ajaliselt jääb oma kodu jaoks siiski vähem aega, kui peaks. Ka ei suuda ma öelda ei. Püüan kõiki aidata, kes minult abi või nõu on vajanud. Ka see on muidugi väsitav, sest võõrad mured tuleb lahendada, kuigi endalgi neid on.
Olen isa, kellel elu pole kõige kergemate killast olnud. Olen läbi elanud mitmeid raskusi, kuid neist õnnelikult välja tulnud. Lisaks lastele aitavad mind ka mitmed sõbrad, kes on alati abivalmid ja hoolivad.
Tekkis huvi, ootan järgmisi koolipäevi! Tuleb juurde õppida, et pingetega toime tulla ja üle vaadata kõik tegevused, kust annab energiat ammutada!
Enda vajadused jäävad unarusse. Juurde oleks vaja jõudu ja vabadust, kuid kust neid võtta?
Olen vahel üleväsinud, oht on sattuda nii töö- kui liiklusõnnetusse.
Kõige suuremaks probleemiks on psühholoogiline ohutegur ja see puudutab kõiki koduseid- nii mind, abikaasat kui kahte väikest venda.
Kasutan teadmisi, mida olen saanud kohalike omastehooldajate kooskäimistelt. Seal vahetame kogemusi, anname üksteisele nõu, saame mõistvat tuge ja tunneme, et me ei ole üksi. Tõden, et see on väga vajalik minu olukorras olevale hooldajale. Head nõu on andnud ka koduhooldusõde. Olen tänulik võimaluse eest, et sain osaleda hooldaja koolitusel, kus toimusid loengud hooldaja töö ergonoomikast, psühholoogiast, inimõigustest, sotsiaalabist ja eneseväärtustamisest.
Olen püüdnud selle kuue aasta jooksul 5 korda tööle minna...
Kui ma tahan edukalt aidata
inimest teatud eesmärgini,
pean ma esmalt leidma inimese seal, kus ta on
ning just sealt alustama.
Et aidata teist, pean mõistma rohkem, kui see,
keda ma tahan aidata, kuid samas pean ma mõistma sedasama,
mida mõistab tema.
Kui ma seda ei suuda,
siis ei aita, et ma oskan
või tean rohkem.
Saavutusrõõmu leidmine, väikeste võitude nautimine, enese tunnustamine, eesmärkide peenendamine, pinge ja lõdvestuse vaheldumine (õige hingamine, õige puhkamine)- neid mõtteid silmas pidades tegutsen nüüd targemini, tunnen ennast töös kindlalt, teen tööd rõõmuga. Vajadusel tean, kust abi saab. Olen terve ja tubli!